Mis on Ferratumi suvepuhkuse uuring Summer Barometer™ 2020 Covid-19 eri?
Ferratum Grupp viis juba 12-ndat korda edukalt läbi rahvusvahelise uuringu, mille raames oleme oma klientide käest uurinud erinevate hooajaliste kulutamisharjumuste kohta. Uuringuid viiakse läbi kaks korda aastas – vahetult enne suvepuhkuseid ning enne jõule ja nendega alustati aastal 2014.
Uuringu eesmärk on õppida meie klientide tarbimisharjumusi paremini tundma, näha kuidas need erinevad riigiti ning mis on võrreldes eelmiste aastatega muutunud. Sel korral oli uuring veidi erinev, kuna me küsisime ka koroonaviiruse pandeemiaga seotud küsimusi. Me tahtsime teada, kuidas on eriolukord ja pandeemia mõjutanud vastajate elusid, kulutamisharjumusi, millele nad enim raha kulutasid eriolukorra ajal, millised on nende plaanid järgmiste kuude jooksul ning kuidas nad oma rahaasju haldavad. Uuring kajastab samuti seda, kas inimesed eelistavad internetipoodlemist füüsilistele poodidele, milline on nende lemmik maksemeetod e-poodides ostlemisel ning millised on nende hirmud seoses Covid-19 pandeemiaga. Sel aastal osales Covid-19 eri uuringus peaaegu 15 000 inimest ning me oleme väga rõõmsad, et saame teiega jagada Ferratumi puhkuseuuringu SUMMER BAROMETER 2020™ tulemusi.
Ferratumi Eesti üksus osales 12-ndat korda puhkuse uuringus FERRATUM SUMMER BAROMETER 2020™ suvepuhkuse uuringus, kus me kogusime andmeid saamaks teada, kui palju inimesed kulutavad suvepuhkuse perioodil ning kuidas on koroonaviiruse pandeemia seda mõjutanud.
Kuidas mõjutas koroonaviirus 15 000 inimese elusid üheteistkümnes riigis üle maailma, kus Ferratum tegutseb?
Ferratumi rahvusvahelise tarbijakäitumisuuringu 12. väljaandes käsitletakse covid-19-ga seotud küsimusi, vaadeldes käesoleva aasta kulutusi ja finantsplaane.
Ferratum Grupi väljaande „Summer Barometer™ 2020 – Covid-19“ tulemused on välja kuulutatud; tähistame sellega juba 12. edukat uuringut. Igal aastal kaks korda korraldatavas küsitluses, milles uuritakse tarbijate kulutamiskäitumist, osales sel korral ligi 15 000 leibkonda 11 riigist. Saadud andmestik hõlmab seda, kuidas koroonaviiruse ülemaailmne pandeemia mõjutas vastajate elu ja kulutamiskäitumist, millele nad isolatsioonis olles kõige enam raha kulutasid, millised on nende plaanid lähikuudeks ning kuidas nad oma rahaasju haldasid. Küsisime ka veebipoodidest ostmise ning lemmikmakseviisi kohta ning sedagi, mida Covid-19-ga seoses kõige enam kardetakse.
Selle aasta tulemused näitasid, et 66% vastanutest kulutab saabuva suve puhkuse hooajal möödunud aastaga võrreldes vähem raha ning ainult 8% märkis, et kavatseb kulutada sama palju või rohkem kui mullu suvel. Tulemused näitavad, et enam kui 50% vastanutest oli ülemaailmsest pandeemiast mõjutatud ning seetõttu oma suveplaanidest loobunud. 25% on loobunud välisreisist, 15% on selleks aastaks kõrvale pannud autoostuplaani. 10% vastanutest on kavandanud majaostu, kuid praegu lükkavad oma plaanid edasi ning keskenduvad suurte kulutuste asemel pigem säästmisele.
Plaanide tühistamine võib tuleneda sellest, et 13% vastanutest on kaotanud töö ning on praegu Covid-19st põhjustatud koondamiste tõttu töötud ning 18% saab lähitulevikus senisest väiksemat palka. 58% on neid õnnelikke, keda viirus rahaliselt ei mõjutanud, kelle töökoht on alles ning palgatase sama, mis enne Covid-19 puhkemist.
ME KÕIK OLEME SELLES OLUKORRAS KOOS! Vaadakem asja helgemat poolt: sotsiaalne distantseerumine on meid üksteisele hoopis lähendanud.
Me võime olla üksteisest füüsiliselt eemal, kuid Covid-19 on meid lähendanud. Kaugtöö võimaldas meil luua sidemeid, mis on senistest tugevamadki. Ferratumi rahvusvaheline uuring näitab, et ülemaailmse koroonaviiruse pandeemia mõju inimestele on olnud erineval tasemel, kuid see on aidanud meil ka leida uusi hobisid, elada tervislikumalt, õppida paremini oma raha kasutama, pisiasju väärtustama, ning lähendanud meid pere ja kallite inimestega.
Viimastel kuudel olid inimeste põhitegevused telerivaatamine (15%), ilmselt selleks, et olla kursis Covid-19 uudiste ja korraldustega, ning video- ja telefonikõned sõprade ja pereliikmetega (13%). Aega veedeti ka väljas jalutades ning trenni tehes, kus see oli lubatud (11%), vaadati Netflixi ning jälgiti veebivoogedastust üldisemalt (10%).
Inimesed on sotsiaalsed olendid, kuid meil paluti elada isolatsioonis. Arvake, millest inimesed kõige enam puudust tundsid ja mida nad esimese asjana pärast isolatsiooni teha kavatsevad? Õige – kaks esimest valikut olid pereliikmete külastamine (18%) ning sõprade ja lähedastega kohtumine (16%). Inimesed tundsid puudust ka väljas käimisest, restoranides söömisest ja dringist kohvikuterrassil või kodulähedases baaris. Välisreisid, randa minek, seltskonna- ja kultuurielus osalemine, aga ka sisereisid on need, mille inimesed võtaksid ette niipea, kui neid lubatakse. Tabeli lõpust leiame, et ainult 3% vastanutest soovis minna „tagasi kontorisse”, seega ei tundnud vastajad oma kontori järele erilist igatsust. See võib olla nii seepärast, et nad on õppinud kaugtööd tegema või soovivad lihtsalt tavapärase suvepuhkuse veeta ning seejärel jätkata oma eluga nii, nagu see oli enne Covid-19 viirust.
VÄLJAMINEKUD VÕRRELDES TEISTE RIIKIDEGA
-
Bulgaaria
204
86%
-
Horvaatia
171
72%
-
Läti
117
50%
-
Rumeenia
117
49%
-
Austraalia
101
43%
-
Kõik kokku
100
42%
-
Saksamaa
98
41%
-
Norra
88
37%
-
Soome
80
34%
-
Eesti
79
33%
-
Rootsi
74
31%
-
Taani
69
29%
Kuidas mõjutas koroonaviirus sinu tööstaatust?
- Olen endiselt tööl ja palgas ei ole muutusi
- Olen endiselt tööl, kuid palka on vähendatud
- Ma kaotasin töö ja olen hetkel töötu
- Minu tööleping on peatatud ning mu sissetulekud sõltuvad valitsuse abipaketist
Kuidas Covid-19 on mõjutanud sinu elu?
-
Ma tühistasin selle aasta reisiplaanid
3.8
-
Arvestades praegust majanduslikku olukorda, pean ma olema raha kulutamisel ettevaatlik
3.8
-
Ma õppisin rohkem nautima ja hindama väikseid asju
3.7
-
Ma vähendasin oma kulutusi
3.4
-
Suhtlemine pere ja sõpradega telefoni teel aitas isolatsiooni perioodi kergemini üle elada
3.4
-
Ma kardan uut koroonaviiruse lainet
3.3
-
Ma juurutasin eriolukorra ajal uusi hobisid ja tervislikke harjumusi
3
-
See on vähendanud mu igakuist sissetulekut
2.6
-
Mu vaimne tervis on kannatanud eriolukorra tõttu
2.5
-
Ma olen mures võimaliku töökaotuse pärast
2.5
-
Minu töövõime on koroonaviiruse tõttu vähenenud
2.4
-
Mul õnnestus koguda sääste Covid-19 pandeemia ajal
2.1
-
Mu pere ja/või sõprade tervist on koroona viirus mõjutanud
2.1
Lemmiktegevused eriolukorra ajal:
-
Teleri vaatamine
15%
-
Sõprade ja perega suhtlemine
13%
-
Õues viibimine
11%
-
Veebi voogesitus (nt Netflix)
10%
-
Raamatute lugemine
7%
-
Sotsiaalmeedia - Tik Tok, Instagram jms
7%
-
Internetis mängude mängimine
6%
-
Kaugtöö
6%
-
Distantsõpe lastega
6%
-
E-poodides ostlemine
6%
-
Uute oskuste õppimine ja hobidega tegelemine (nt mediteerimine)
5%
-
Lauamängude mängimine (pusled, Monopol)
4%
-
Tarbeesemete ostmine endale ja pereliikmetele
3%
-
Treenimine videote abiga
2%
Suvepuhkusele kuluva summa prognoos 2020 aastal
-
aasta suurimad kulutajad
Kui rääkida 2020. aasta suurimatest kulutajatest, siis suve jooksul kulutatakse 86% kuu sissetulekust Bulgaarias, järgnevad Horvaatia 72 ja Läti 50 protsendiga ning Rumeenia, kus suveplaanidele kulutatakse vaid 49% igakuisest sissetulekust. Tabeli teisest otsast leiame, et Põhjamaades kulutatakse suvisteks tegevusteks oma kuusissetulekust umbes 30%. (Rootsis 31% ja Taanis 29%.)
“Eestlased kulutavad suvepuhkusele leibkonna sissetulekust sel aastal 9% vähem (33%) kui eelmisel aastal ning see asetab neid Rootsi ja Taaniga ühele pulgale,“ lisas Ferratum panga tegevjuhi asetäitja Antti Kumpulainen.
Vähem kulutamist, rohkem säästmist
28% üheteistkümne riigi küsitletutest vastas, et kavatseb järgmise 2–3 kuu kestel kulutada maksimaalselt 200 eurot, 12% kulutab umbes 1300 eurot ning ainult 9% kulutab enam kui 2000 eurot.
Vastanutest 45% kavatseb oma sellesuviseid kulusid katta säästude toel, 31% teeb seda Ferratumi laenu abil. 35% vastanutest ei ole hiljuti laenu võtnud, sest neil polnud lisaraha vaja, samas kui 25% küll vajas rahalist abi, ent ei taotlenud siiski Ferratumist laenu, kuna kardeti, et seda ei suudeta tagasi maksta. 20% vastanutest mainis, et nad kulutasid isolatsiooni ajal kodus viibides tavalisest vähem raha.
Suurimad kulud Covid-19 isolatsiooni ajal
Küsimusele, millele viimastel kuudel kõige enam raha kulutati, vastas enam kui 50% (52%) küsitletutest, et toidukaupadele, järgnesid remondi- ja sisustustarbed (13%), rõivad ja jalatsid (12%) ning isikuhooldusvahendid (10%). Inimesed toetasid ka kohalikke ettevõtteid ning tellisid toitu oma lemmikrestoranidest (7%).
“Eestlaste suurimad TOP 3 kuluartiklit eriolukorra ajal olid samad nagu teistes riikides – toidukaubad, kodusisustus ning riided ja jalanõud,” kommenteeris Kumpulainen.
Tulevik on digitaalne! Sularaha kasutamine väheneb, internetimaksete arv kasvab
Internetimakseid eelistab 52% vastanutest, 25% kasutab kauba üleandmisel seniajani sularaha ning ülejäänud 25% valiks Internetist tellides pangaülekande. Võrgumaksete osas on kõige digitaliseeritumad riigid Norra (86%) ja Austraalia (79%), järgneb ligilähedase näitajaga Taani (77%). Tabeli lõpust leiame Soome (28%) ja Bulgaaria (27%). Soomes eelistatakse makseviisina pangaülekannet (52%), samas kui bulgaarlased on traditsioonilisemad, eelistades kauba kättesaamisel tasuda sularahas.
Kui palju plaanid arvuliselt sel aastal puhkuse ajal kulutada?
-
0-200 €
28%
-
201-400 €
15%
-
1201-1400 €
12%
-
401-600 €
12%
-
601-800 €
7%
-
801-1000 €
5%
-
1401-1600 €
5%
-
1001-1200 €
3%
-
1601-1800 €
3%
-
1801-2000 €
3%
-
2001-3000 €
3%
-
Rohkem kui 3000 €
3%
Suurimad kuluartiklid järgnevate kuude jooksul:
-
Toidukaubad
23%
-
Kodu kaunistamine
11%
-
Laste vajaduste finantseerimine
10%
-
Reisimine kodumaal
10%
-
Aiandus ja meisterdamine
9%
-
Muud tarbeesemed endale ja perele
9%
-
Suveriided, mood
7%
-
Koduelektroonika
5%
-
Sotsiaalsed tegevused
5%
-
Heaoluteenused, spaa
3%
-
Üritustel osalemine
3%
-
Reisimine välismaal
3%
-
Treeningvarustus koduseks kasutamiseks
2%
-
Luksuskaubad
1%
E-poodlemine vs füüsilised poed:
- Kaubanduskeskused, füüsilised poed
- Internetipoed
Millise makseviisi valid internetis ostlemisel?
- Krediitkaart/deebetkaart
- Sularahamakse kulleri saabumisel
- Pangaülekanne
Kõige enam kulutati raha eriolukorra ajal internetist ostlemisel:
Aasta 2020 plaanid, mis said Covid-19 pandeemia tõttu tühistatud või edasi lükatud:
-
Reisimine välismaal
25%
-
Kodusisustuse ostmine
20%
-
Auto ostmine
15%
-
Reisimine kodumaal
12%
-
Kodu ostmine
10%
-
Nutitelefoni ostmine
9%
-
Riiete/jalanõude ostmine
9%
Vastajad igatsesid kõige rohkem eriolukorra ajal/plaanivad esimese asjana teha:
-
Perekonna külastamine
18%
-
Kohtumine sõpradega
16%
-
Restoranid, väliterrassid
10%
-
Reisimine välismaal
9%
-
Kinod, teatrid, kontserdid
9%
-
Reisimine kodumaal
8%
-
Mere ääres viibimine
8%
-
Ostlemine kauplustes
6%
-
Ööklubid/pubid
5%
-
Värskes õhus sportimine
4%
-
Ilusalongide külastamine
4%
-
Kontoris töötamine
3%
Kuidas sa plaanid suviseid kulutusi finantseerida?
- Säästudest
- Osaliselt Ferratumi laenudega
- Osaliselt tarbimislaenudega
- Osaliselt krediitkaardiga
- Osaliselt teiste finantsettevõtete laenudega
Mis on põhjuseks, et Sa pole Ferratumist hetkel laenu taotlenud?
- Ma ei vajanud raha
-
Ma kahtlesin, kas suudan laenu tagasi maksta
- Ma kulutasin palju vähem raha kui tavaliselt
- Mu pere ja sõbrad toetasid mind rahaliselt
- Ma võtsin laenu teisest firmast
Kui oluline on Sinu jaoks jätkusuutlikkuse ja sotsiaalse vastutuse teema?
- Väga oluline
- Mõnevõrra oluline
- Mitte väga oluline
- Pole üldse oluline
Kas oleksid nõus investeerima säästva eluviisi arenguga seotud algatustesse ja projektidesse?
- Suure tõenäosusega oleksin nõus
- Suure tõenäosusega ei oleks nõus
- Oleksin kindlasti nõus
- Ei oleks nõus
Ostlemine: Internet vs. kauplused
68% vastanutest eelistab Internetis ostlemise asemel kaupluste külastamist. See näitaja erineb varasemate aastate omast ning seletus sellele on lihtne: inimesed tunnevad poodides käimisest puudust, sest viimasel paaril kuul on kauplused olnud suletud ning kõike osteti veebist.
Enam kui pool Rootsi elanikest (62%) eelistab veebipoodidest ostmisega jätkata, samas kui enamikus ülejäänud riikides jätkatakse kaupluste külastamisega niipea, kui seda teha lubatakse.
Peamised kuluallikad 2020. aastal
Kõigi 11 riigi vastajad kulutaksid kõige enam raha järgmistele asjadele või tegevustele: toidukaubad (23% eelarvest), kodu sisustamine (11%), laste vajaduste rahastamine (10%) ning sisereisid (10%).
Kõikides riikides nimetati suurima kuluallikana toidukaupu, vaid eestlased mainisid, et kõige enam kulub raha sisereisidele (17%).
“Tundub, et eestlastele on reisimine väga oluline ning seetõttu on paljud plaaninud kulutada sel aastal reisiraha siseturismi toetamisele,” lisas Kumpulainen.
TOP kulutuste nimekiri riikide lõikes:
Austraalia
Bulgaaria
Horvaatia
Taani
Eesti
Soome
Saksamaa
-
Toidukaubad
22%
-
Aiandus ja meisterdamine
12%
-
Suveriided, mood
11%
-
Reisimine kodumaal
9%
-
Sotsiaalsed tegevused
9%
Läti
Norra
-
Toidukaubad
22%
-
Reisimine kodumaal
15%
-
Sotsiaalsed tegevused
10%
-
Kodu kaunistamine
8%
-
Aiandus ja meisterdamine
8%
Rumeenia
Rootsi
-
Toidukaubad
24%
-
Reisimine kodumaal
13%
-
Sotsiaalsed tegevused
10%
-
Aiandus ja meisterdamine
9%
-
Kodu kaunistamine
8%
Kuidas Ferratum Grupi uuring „Summer Barometer 2020 ™ Covid-19“ läbi viidi?
- Uuringu viis läbi Ferratum Grupp, kes küsitles oma aktiivseid kliente 11 riigis veebiküsitluse abil, kasutades standardiseeritud küsimustikku. Sissetulekuid arvestati kohalikus vääringus ning suhtelist suvist tarbimist arvutati igas riigis pere igakuise kasutatava sissetuleku alusel.
- Uuringus osales peaaegu 15 000 leibkonda. Vastanud olid vanuses 18–61 aastat. 57% uuringus osalenutest olid naised. Osalenud leibkondade keskmine saadav netosissetulek jäi 827–3672 euro vahele. Leibkonna keskmine suurus vastanute seas oli 3,5 inimest.
- Lisaks demograafilistele näitajatele küsiti vastanutelt nende kasutatava igakuise netosissetuleku kohta, seda, kuidas koroonaviiruse pandeemia muutis nende elu ja kulutamiskäitumist, mille peale nad isolatsiooni ajal kõige enam raha kulutasid, millised on nende kuluplaanid lähikuudel ning mida nad seoses Covid-19-ga kõige enam kardavad.
Ferratum Grupist
Ferratum Grupp on rahvusvaheline mobiilpangandusteenuste osutaja, kes pakub mobiilseadmete abil väljastatavaid ja hallatavaid tarbimis- ja väikeettevõtluslaene. 2005. aastal asutatud Ferratum, mille peakorter asub Helsingis, on kiiresti laienenud, tegutsedes kahekümnes Euroopa, Aafrika, Aasia, Põhja- ja Lõuna-Ameerika riigis ning Austraalias.
Digitaalsete ja mobiilsete finantsteenuste pioneerina on Ferratum digipanganduse revolutsioonis esirinnas. Ferratumil on ligikaudu 680 000 aktiivset klienti, kellel on viimase 12 kuu jooksul (2020. aasta 31. märtsi seisuga) avatud mobiilipangakonto või aktiivne laenujääk.
Ferratum Grupp on noteeritud Frankfurdi börsil põhinimekirjas sümboli „FRU“ all. Lisateabe saamiseks külastage meie veebilehte www.ferratumgroup.com.
