VÄLJAMINEKUD VÕRRELDES TEISTE RIIKIDEGA

  • Bulgaaria
    204 86%
  • Horvaatia
    171 72%
  • Läti
    117 50%
  • Rumeenia
    117 49%
  • Austraalia
    101 43%
  • Kõik kokku
    100 42%
  • Saksamaa
    98 41%
  • Norra
    88 37%
  • Soome
    80 34%
  • Eesti
    79 33%
  • Rootsi
    74 31%
  • Taani
    69 29%

Kuidas mõjutas koroonaviirus sinu tööstaatust?

  • Olen endiselt tööl ja palgas ei ole muutusi
  • Olen endiselt tööl, kuid palka on vähendatud
  • Ma kaotasin töö ja olen hetkel töötu
  • Minu tööleping on peatatud ning mu sissetulekud sõltuvad valitsuse abipaketist

Kuidas Covid-19 on mõjutanud sinu elu?

  • Ma tühistasin selle aasta reisiplaanid
    3.8
  • Arvestades praegust majanduslikku olukorda, pean ma olema raha kulutamisel ettevaatlik
    3.8
  • Ma õppisin rohkem nautima ja hindama väikseid asju
    3.7
  • Ma vähendasin oma kulutusi
    3.4
  • Suhtlemine pere ja sõpradega telefoni teel aitas isolatsiooni perioodi kergemini üle elada
    3.4
  • Ma kardan uut koroonaviiruse lainet
    3.3
  • Ma juurutasin eriolukorra ajal uusi hobisid ja tervislikke harjumusi
    3
  • See on vähendanud mu igakuist sissetulekut
    2.6
  • Mu vaimne tervis on kannatanud eriolukorra tõttu
    2.5
  • Ma olen mures võimaliku töökaotuse pärast
    2.5
  • Minu töövõime on koroonaviiruse tõttu vähenenud
    2.4
  • Mul õnnestus koguda sääste Covid-19 pandeemia ajal
    2.1
  • Mu pere ja/või sõprade tervist on koroona viirus mõjutanud
    2.1

Lemmiktegevused eriolukorra ajal:

  • Teleri vaatamine
    15%
  • Sõprade ja perega suhtlemine
    13%
  • Õues viibimine
    11%
  • Veebi voogesitus (nt Netflix)
    10%
  • Raamatute lugemine
    7%
  • Sotsiaalmeedia - Tik Tok, Instagram jms
    7%
  • Internetis mängude mängimine
    6%
  • Kaugtöö
    6%
  • Distantsõpe lastega
    6%
  • E-poodides ostlemine
    6%
  • Uute oskuste õppimine ja hobidega tegelemine (nt mediteerimine)
    5%
  • Lauamängude mängimine (pusled, Monopol)
    4%
  • Tarbeesemete ostmine endale ja pereliikmetele
    3%
  • Treenimine videote abiga
    2%

Suvepuhkusele kuluva summa prognoos 2020 aastal

  • Vähem kui eelmisel suvel
    66%
  • Sama palju kui eelmisel suvel
    26%
  • Rohkem kui eelmisel suvel
    8%
  1. aasta suurimad kulutajad

Kui rääkida 2020. aasta suurimatest kulutajatest, siis suve jooksul kulutatakse 86% kuu sissetulekust Bulgaarias, järgnevad Horvaatia 72 ja Läti 50 protsendiga ning Rumeenia, kus suveplaanidele kulutatakse vaid 49% igakuisest sissetulekust. Tabeli teisest otsast leiame, et Põhjamaades kulutatakse suvisteks tegevusteks oma kuusissetulekust umbes 30%. (Rootsis 31% ja Taanis 29%.)

“Eestlased kulutavad suvepuhkusele leibkonna sissetulekust sel aastal 9% vähem (33%) kui eelmisel aastal ning see asetab neid Rootsi ja Taaniga ühele pulgale,“ lisas Ferratum panga tegevjuhi asetäitja Antti Kumpulainen.

Vähem kulutamist, rohkem säästmist

28% üheteistkümne riigi küsitletutest vastas, et kavatseb järgmise 2–3 kuu kestel kulutada maksimaalselt 200 eurot, 12% kulutab umbes 1300 eurot ning ainult 9% kulutab enam kui 2000 eurot.

Vastanutest 45% kavatseb oma sellesuviseid kulusid katta säästude toel, 31% teeb seda Ferratumi laenu abil. 35% vastanutest ei ole hiljuti laenu võtnud, sest neil polnud lisaraha vaja, samas kui 25% küll vajas rahalist abi, ent ei taotlenud siiski Ferratumist laenu, kuna kardeti, et seda ei suudeta tagasi maksta. 20% vastanutest mainis, et nad kulutasid isolatsiooni ajal kodus viibides tavalisest vähem raha.

Suurimad kulud Covid-19 isolatsiooni ajal

Küsimusele, millele viimastel kuudel kõige enam raha kulutati, vastas enam kui 50% (52%) küsitletutest, et toidukaupadele, järgnesid remondi- ja sisustustarbed (13%), rõivad ja jalatsid (12%) ning isikuhooldusvahendid (10%). Inimesed toetasid ka kohalikke ettevõtteid ning tellisid toitu oma lemmikrestoranidest (7%).

“Eestlaste suurimad TOP 3 kuluartiklit eriolukorra ajal olid samad nagu teistes riikides – toidukaubad, kodusisustus ning riided ja jalanõud,” kommenteeris Kumpulainen.

Tulevik on digitaalne! Sularaha kasutamine väheneb, internetimaksete arv kasvab

Internetimakseid eelistab 52% vastanutest, 25% kasutab kauba üleandmisel seniajani sularaha ning ülejäänud 25% valiks Internetist tellides pangaülekande. Võrgumaksete osas on kõige digitaliseeritumad riigid Norra (86%) ja Austraalia (79%), järgneb ligilähedase näitajaga Taani (77%). Tabeli lõpust leiame Soome (28%) ja Bulgaaria (27%). Soomes eelistatakse makseviisina pangaülekannet (52%), samas kui bulgaarlased on traditsioonilisemad, eelistades kauba kättesaamisel tasuda sularahas.

Kui palju plaanid arvuliselt sel aastal puhkuse ajal kulutada?

  • 0-200 €
    28%
  • 201-400 €
    15%
  • 1201-1400 €
    12%
  • 401-600 €
    12%
  • 601-800 €
    7%
  • 801-1000 €
    5%
  • 1401-1600 €
    5%
  • 1001-1200 €
    3%
  • 1601-1800 €
    3%
  • 1801-2000 €
    3%
  • 2001-3000 €
    3%
  • Rohkem kui 3000 €
    3%

Suurimad kuluartiklid järgnevate kuude jooksul:

  • Toidukaubad
    23%
  • Kodu kaunistamine
    11%
  • Laste vajaduste finantseerimine
    10%
  • Reisimine kodumaal
    10%
  • Aiandus ja meisterdamine
    9%
  • Muud tarbeesemed endale ja perele
    9%
  • Suveriided, mood
    7%
  • Koduelektroonika
    5%
  • Sotsiaalsed tegevused
    5%
  • Heaoluteenused, spaa
    3%
  • Üritustel osalemine
    3%
  • Reisimine välismaal
    3%
  • Treeningvarustus koduseks kasutamiseks
    2%
  • Luksuskaubad
    1%

E-poodlemine vs füüsilised poed:

  • Kaubanduskeskused, füüsilised poed
  • Internetipoed

Millise makseviisi valid internetis ostlemisel? 

  • Krediitkaart/deebetkaart
  • Sularahamakse kulleri saabumisel
  • Pangaülekanne

Kõige enam kulutati raha eriolukorra ajal internetist ostlemisel:

  • Toidukaubad
    52%
  • Kodukaubad
    13%
  • Riided ja jalanõud
    12%
  • Hügieenitooted, meigitooted
    10%
  • Toidu tellimine restoranidest
    7%
  • Mänguasjad lastele
    3%
  • Sporditarbed
    2%
  • Lauamängud, pusled
    1%

Aasta 2020 plaanid, mis said Covid-19 pandeemia tõttu tühistatud või edasi lükatud:

  • Reisimine välismaal
    25%
  • Kodusisustuse ostmine
    20%
  • Auto ostmine
    15%
  • Reisimine kodumaal
    12%
  • Kodu ostmine
    10%
  • Nutitelefoni ostmine
    9%
  • Riiete/jalanõude ostmine
    9%

Vastajad igatsesid kõige rohkem eriolukorra ajal/plaanivad esimese asjana teha:

  • Perekonna külastamine
    18%
  • Kohtumine sõpradega
    16%
  • Restoranid, väliterrassid
    10%
  • Reisimine välismaal
    9%
  • Kinod, teatrid, kontserdid
    9%
  • Reisimine kodumaal
    8%
  • Mere ääres viibimine
    8%
  • Ostlemine kauplustes
    6%
  • Ööklubid/pubid
    5%
  • Värskes õhus sportimine
    4%
  • Ilusalongide külastamine
    4%
  • Kontoris töötamine
    3%

Kuidas sa plaanid suviseid kulutusi finantseerida?

  • Säästudest
  • Osaliselt Ferratumi laenudega
  • Osaliselt tarbimislaenudega
  • Osaliselt krediitkaardiga
  • Osaliselt teiste finantsettevõtete laenudega

Mis on põhjuseks, et Sa pole Ferratumist hetkel laenu taotlenud?

  • Ma ei vajanud raha
  • Ma kahtlesin, kas suudan laenu tagasi maksta
  • Ma kulutasin palju vähem raha kui tavaliselt
  • Mu pere ja sõbrad toetasid mind rahaliselt
  • Ma võtsin laenu teisest firmast

Kui oluline on Sinu jaoks jätkusuutlikkuse ja sotsiaalse vastutuse teema?

  • Väga oluline
  • Mõnevõrra oluline
  • Mitte väga oluline
  • Pole üldse oluline

Kas oleksid nõus investeerima säästva eluviisi arenguga seotud algatustesse ja projektidesse?

  • Suure tõenäosusega oleksin nõus
  • Suure tõenäosusega ei oleks nõus
  • Oleksin kindlasti nõus
  • Ei oleks nõus

Ostlemine: Internet vs. kauplused

68% vastanutest eelistab Internetis ostlemise asemel kaupluste külastamist. See näitaja erineb varasemate aastate omast ning seletus sellele on lihtne: inimesed tunnevad poodides käimisest puudust, sest viimasel paaril kuul on kauplused olnud suletud ning kõike osteti veebist.

Enam kui pool Rootsi elanikest (62%) eelistab veebipoodidest ostmisega jätkata, samas kui enamikus ülejäänud riikides jätkatakse kaupluste külastamisega niipea, kui seda teha lubatakse.

Peamised kuluallikad 2020. aastal

Kõigi 11 riigi vastajad kulutaksid kõige enam raha järgmistele asjadele või tegevustele: toidukaubad (23% eelarvest), kodu sisustamine (11%), laste vajaduste rahastamine (10%) ning sisereisid (10%).

Kõikides riikides nimetati suurima kuluallikana toidukaupu, vaid eestlased mainisid, et kõige enam kulub raha sisereisidele (17%).

“Tundub, et eestlastele on reisimine väga oluline ning seetõttu on paljud plaaninud kulutada sel aastal reisiraha siseturismi toetamisele,” lisas Kumpulainen.

TOP kulutuste nimekiri riikide lõikes:

Austraalia
  • Toidukaubad
    28%
  • Kodu kaunistamine
    9%
  • Aiandus ja meisterdamine
    9%
  • Laste vajaduste finantseerimine
    9%
  • Reisimine kodumaal
    4%
  • Väljaminekud võrreldes teiste riikidega: 101 (FE group = 100)
  • Kulutuste summa leibkonna sissetulekust: 43% (1425 Eur)
Bulgaaria
  • Toidukaubad
    22%
  • Laste vajaduste finantseerimine
    12%
  • Reisimine kodumaal
    11%
  • Kodu kaunistamine
    10%
  • Koduelektroonika
    7%
  • Väljaminekud võrreldes teiste riikidega: 204 (FE group = 100)
  • Kulutuste summa leibkonna sissetulekust: 86% (715 €)
Horvaatia
  • Toidukaubad
    31%
  • Laste vajaduste finantseerimine
    15%
  • Suveriided, mood
    11%
  • Kodu kaunistamine
    9%
  • Aiandus ja meisterdamine
    8%
  • Väljaminekud võrreldes teiste riikidega: 171 (FE group = 100)
  • Kulutuste summa leibkonna sissetulekust: 72% (766 €)
Taani
  • Toidukaubad
    19%
  • Reisimine kodumaal
    13%
  • Aiandus ja meisterdamine
    10%
  • Sotsiaalsed tegevused
    10%
  • Laste vajaduste finantseerimine
    9%
  • Väljaminekud võrreldes teiste riikidega: 69 (FE group = 100)
  • Kulutuste summa leibkonna sissetulekust: 29% (1075 €)
Eesti
  • Reisimine kodumaal
    17%
  • Toidukaubad
    14%
  • Muud tarbeesemed endale ja perele
    10%
  • Aiandus ja meisterdamine
    10%
  • Laste vajaduste finantseerimine
    9%
  • Väljaminekud võrreldes teiste riikidega: 79 (FE group = 100)
  • Kulutuste summa leibkonna sissetulekust: 33% (569 €)
Soome
  • Toidukaubad
    28%
  • Reisimine kodumaal
    13%
  • Aiandus ja meisterdamine
    12%
  • Laste vajaduste finantseerimine
    9%
  • Muud tarbeesemed endale ja perele
    8%
  • Väljaminekud võrreldes teiste riikidega: 80 (FE group = 100)
  • Kulutuste summa leibkonna sissetulekust: 34% (1219 €)
Saksamaa
  • Toidukaubad
    22%
  • Aiandus ja meisterdamine
    12%
  • Suveriided, mood
    11%
  • Reisimine kodumaal
    9%
  • Sotsiaalsed tegevused
    9%
  • Väljaminekud võrreldes teiste riikidega: 98 (FE group = 100)
  • Kulutuste summa leibkonna sissetulekust: 41% (1131 €)
Läti
  • Toidukaubad
    21%
  • Kodu kaunistamine
    18%
  • Aiandus ja meisterdamine
    13%
  • Laste vajaduste finantseerimine
    12%
  • Muud tarbeesemed endale ja perele
    9%
  • Väljaminekud võrreldes teiste riikidega: 117 (FE group = 100)
  • Kulutuste summa leibkonna sissetulekust: 50% (635 €)
Norra
  • Toidukaubad
    22%
  • Reisimine kodumaal
    15%
  • Sotsiaalsed tegevused
    10%
  • Kodu kaunistamine
    8%
  • Aiandus ja meisterdamine
    8%
  • Väljaminekud võrreldes teiste riikidega: 88 (FE group = 100)
  • Kulutuste summa leibkonna sissetulekust: 37% (1310 €)
Rumeenia
  • Toidukaubad
    23%
  • Muud tarbeesemed endale ja perele
    15%
  • Reisimine kodumaal
    11%
  • Suveriided, mood
    10%
  • Kodu kaunistamine
    7%
  • Väljaminekud võrreldes teiste riikidega: 117 (FE group = 100)
  • Kulutuste summa leibkonna sissetulekust: 49% (492 €)
Rootsi
  • Toidukaubad
    24%
  • Reisimine kodumaal
    13%
  • Sotsiaalsed tegevused
    10%
  • Aiandus ja meisterdamine
    9%
  • Kodu kaunistamine
    8%
  • Väljaminekud võrreldes teiste riikidega: 74 (FE group = 100)
  • Kulutuste summa leibkonna sissetulekust: 31% (1029 €)